Miks laps vajab
ujumisoskust?
Mitmekülgne areng!
Rõõmsam ja ohutum elu!
Ujumise algõpetuses on kesksel kohal õpilase veega kohanemine
ning tema valmisoleku toetamine ujumise osaoskuste omandamisel.
Õpilane on veega kohanenud
Õpilane peab suutma liigutada veepinnal hõljuvat ujumislauda käeliigutustega edasi vähemalt 5 meetrit, ilma et ta seda otseselt puudutaks. Õpilased moodustavad paarid. Lapsed seisavad puusasügavuses vees ja üks õpilane laseb paarilisel endale vähemalt 15 sekundi jooksul vett peale pritsida. Lubatud on end kätega kaitsta, aga mitte vee eest ära pöörata.
Õpilane oskab sukelduda
Õpilane seisab basseini äärel, hingab sisse, hüppab vette, jalad ees, käed keha kõrval. Pöörab vee all keha nii, et pea ja käed oleksid kõige sügavamal. Hoiab silmad lahti, orienteerub vee all, haarab esemeid, tõukab end basseini põhjast lahti ning tõuseb koos esemetega veepinnale ja paneb esemed basseini äärele.
Õpilane oskab vee peal selili ja rinnuli asendis hõljuda
Õpilane hõljub rinnuli asendis nagu nn allveelaev, sirutab käed aeglaselt üles ja võtab noole kuju. Surub rinnakorvi ettevaatlikult alla basseini põhja poole, et tasakaalustada n-ö noolt veepinnal. Proovib säilitada asendit 15 sekundit, misjärel kordab sama ülesannet selili asendis.
Õpilane oskab selili ja rinnuli sirutatud horisontaalasendis libiseda
Õpilane libiseb krooli jalalööke tehes selili asendis ja hoiab sirutatud horisontaalset kehaasendit. Hingab rahulikult sisse ja välja ning pöörab end rinnuli asendisse. Teeb krooli jalalööke ning hoiab hinge kinni.
Õpilane valdab hingamisega rinnuli krooli ja selili ujudes edasiliikumise oskust ning sooritab 25 m kompleksharjutuse
25 m kompleksharjutus: õpilane hüppab sügavasse vette, ujub 12,5 meetrit rinnuli asendis, muudab suunda, ujub 2–3 meetrit alguspunkti poole rinnuli asendis, peatub, hõljub veepinnal 30 sekundit ning ujub selili asendis tagasi lähtepunkti.
Õpilane oskab ujuda ehk õpilane teab, mõistab ja kasutab ujumisoskust ja eakohaseid veeohutusalaseid oskusi ning õpilane sooritab 200 m kompleksharjutuse
Hiljemalt kolmanda klassi lõpuks sooritab õpilane ujumisoskuse testi.
Laps saab ujumise algõpetuses positiivse tulemuse, kui saab hakkama ujumisoskuse e. 200 m kompleksharjutusega.
Ujumisoskus ehk 200 m kompleksharjutus: õpilane hüppab sügavasse vette, ujub 100 meetrit rinnuli asendis, sukeldub, toob käega põhjast eseme, püsib paigal puhates ja asendeid vahetades 3 minutit, ujub seejärel 100 meetrit selili asendis ja väljub veest.
"Õpime ujuma" raamat on saadaval Eesti Ujumisliidus.
Ujumispüksid / ujumistrikood
Ujumisriided peavad istuma hästi ega tohi piirata keha vaba liikumist. Soovitame kasutada lihtsa lõikega üheosalist ujumistrikood, millel ei ole liigseid paelu ja muid lisadetaile. Ujumisriietuse juures on oluline, et laps saaks selle iseseisvalt selga.
Pesemisvahendid
Enne ujumistundi on ilma ujumisriieteta põhjalik seebi ja nuustikuga pesemine kohustuslik! Juukseid soovitame pesta kodus. Peale ujumist on kohustuslik kloorine vesi endalt ja ujumisriietelt maha loputada.
Ujumismüts
Pikkade juuste ja pika tuka korral tuleb kasutada ujumismütsi. Mõned ujulad nõuavad kõikidelt õpilastelt ujumismütsi kasutamist. Ujumismüts peab hästi istuma ja võiks olla silikoonist.
Rätik
Lapsel kaasas olev rätik peab sobima lapse pikkusele. Liiga suur rätik kipub lohisema mööda maad, märgub ning laps võib selle tõttu komistada.
Ujumisprillid
Ujumisprillide kasutamine on soovituslik, kuid kindlasti tuleb lapsi õpetada vees olema ka ilma ujumisprillideta. Ujumisprille valides küsige prille, mis vastavad lapse vanusele ning proovige enne ostmist, kas konkreetsed prillid sobivad lapse näo kujuga.
Plätud
Plätud on vajalikud selleks, et vältida libastumisi märjal põrandal. Basseini jaoks sobivad plätud, mille taldadel on muster.
Ujumisvahendite kott
Ujumisvahendid on hea panna spetsiaalsesse kotti, mida laps oskab hõlpsasti kasutada.
Kooliujumise korraldajale
Ujumisõpetajale
Õppevideod